kaaeru

Minu hinnangul on üks tehnoloogia, mis võib olla ebaeetiline, Pegasus. Pegasus I töötamiseks oli vaja saata inimesele link, mille ta avas. Kui inimene avas lingi, andis see ligipääsu kogu tema telefonile ja kõigele, mis seal toimus. Pegasus II puhul pole enam isegi vaja kasutaja sisendit. Selle töötamiseks on vaja lihtsalt inimese telefoninumbrit. Just see asjaolu, et piisab inimese telefoninumbrist, et tema peal luurata, muudab selle minu arvates ebaeetiliseks. See annab riikidele ja valitsustele võimaluse jälgida oma kodanikke ilma nende teadmata või nende võimaluseta midagi selle vastu ette võtta. Eriti probleemne on see, kui vaatleme riike, kus kodanike õigused on piiratud ja inimesed soovivad suhelda krüpteeritud kanalite kaudu – Pegasus suudab ka selliseid vestlusi jälgida. See tehnoloogia on uskumatult võimas ja enamik inimesi maailmas ei ole teadlik selle olemasolust, mis muudab selle veelgi ohtlikumaks. Kokkuvõttes on minu arvamus, et Pegasus on ebaeetiline. Aga tegelikkuses o

Minu hinnangul on ühed suurimad turvariskid ettevõtetes, millega ma peaaegu iga päev kokku puutun on järgmised: inimesed ei lukusta oma arvuti ekraani, kui nad lahkuvad arvuti juurest, ning paljudel on töölaual .txt fail nimega "Paroolid". Need kaks elementi kujutavad endast märkimisväärseid turvariske, millega ma igapäevaselt kokku puutun kui Kasutajatoe Vanemspetsialist. Mitnicki valemi järgi on neid probleeme võimalik lahendada suhteliselt lihtsalt. Näiteks saab rakendada GP(Group Policy), mis kontrollib kasutajate faile iga nädal ja otsib faile, mille nimedeks on "Paroolid". Kui GP tuvastab selliseid faile, saadetakse teade IT-osakonnale. Ekraani lukustamise osas saab samuti rakendada GP-d, mis lukustab ekraani peale 30 sekundit inaktiivsust. Koolitusi saab korraldada igal aastal kõigile töötajatele, et meelde tuletada neid lihtsaid turvameetmeid ja hoida turvalisuse teema olulisena. Sammuti nende koolituste käigus saab üle käija ka muud arvutiega seotud turva t

Minu arvates tuleks IT-tugiteenuseid käsitleda erivajadustega inimeste abivahenditena. Selle põhjuseks on asjaolu, et enamik ühiskonnast ei vaja lisavahendeid arvutite kasutamiseks. Kui IT-tugiteenused liigitatakse abivahendite alla, on need paremini kindlustatud ja nende soetamist peaks toetama ministeeriumid, nagu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või Sotsiaalministeerium. Haridusasutustel peaks olema juurdepääs sellistele arvutitele, et tagada kõigile inimestele võrdne ligipääs kvaliteetsele haridusele. Samuti peaks IT-sektoris tegutsevaid ettevõtteid julgustama erivajadustega inimeste töölevõtmisel. Praegu eelistavad mõned firmad jätta töökoha täitmata, kui võtta tööle erivajadustega inimene, kuna sellega võivad kaasneda lisakulud või tingimused. Ettevõtete soodustamine ja toetamine erivajadustega inimeste töölevõtmisel aitab evirajdustega  inimeste tööle saamis võimalusi ja suurendada IT-sektori mitmekesisust.